Oma töös pean sageli tegelema erinevate ettevõtete aastaaruannetega. Need näevad väga erinevalt välja, kuigi neid koostatakse samade põhimõtete alusel. Reeglina on need kas Eesti finantsstandardid ehk RTJ või rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ehk IFRS. Viimased on vähem levinud, kuna neid kohaldatakse tavaliselt suurettevõtete ja kontsernide puhul.
Tundub, et kuna kohaldatakse samu põhimõtteid, peaksid aruanded sisaldama samu kohustuslikke lisasid. Tegelikkuses ei ole see aga sugugi nii. See sõltub aastaaruande koostaja professionaalsusest.
Raamatupidamise aastaaruanne reeglina peaks koosnema neljast põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ja lisadest.
Ja siinkohal läheb asi segaseks, kuigi seadused näevad ette, mida tuleb avalikustada aruande lisades. Peamine dokument, millele tuleb viidata, on RTJ 15 “Lisades avaldatav teave”. Millegipärast loevad paljud inimesed seda dokumenti ainult kuni § 4, mis ütleb: “Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb järgida olulisuse põhimõtet. Käesolevas juhendis nõutavat teavet ei avalikustata ebaoluliste kirjete kohta.” Ja kui mõni näitaja bilansis tundub aruande koostajale subjektiivselt ebaoluline, siis jääb see avalikustamata.
See ei ole aga päris õige. Kõik teavad, et ettevõtte arvestuspõhimõtted tuleb avalikustada. Samuti on kohustuslik lisa seotud osapoolte tehingute kohta (isegi kui selliseid tehinguid ei olnud) ja lisa tööjõukulude kohta (ka siis, kui selliseid kulusid ei olnud). Vastasel juhul ei lase äriregistri süsteem aruannet lihtsalt läbi. Ja paljud aruanded näevad välja nii: neli põhiaruannet ja kolm lisa. Kuid ma tahaksin juhtida tähelepanu punktidele, mida tihti ignoreeritakse.
RTJ 15 näeb ette ka järgmiste näitajate ja sündmuste avalikustamise:
– Teave omakapitali kohta.
Minimaalselt peaks see olema teave emiteeritud ja tähistatud aktsiate või osakute arvu ja nende nimiväärtuse kohta perioodi alguses ja lõpus (iga aktsiatüübi kohta). Maksimaalselt – perioodi jooksul emiteeritud aktsiate või osakute arv, nende nimiväärtus ja emiteerimisel saadud makse; tagasiostetud, müüdud ja tühistatud aktsiate ja osakute arv, nende bilansiline väärtus; omakapitalis kajastatud reservide ja nende muutuste kirjeldus perioodi jooksul; samuti muud muutused omakapitalis, kui neid ei ole kirjeldatud omakapitali muutuste aruandes.
– Teave potentsiaalsete varade ja potentsiaalsete kohustuste kohta.
Mis siis, kui ettevõttel ei ole potentsiaalseid kohustusi, ütlete te? See on võimalik, kui ettevõte tegutseb kahjumiga ja tal puudub jaotamata kasum. Kui on jaotamata kasum, siis on olemas potentsiaalne kohustus maksta dividende. Seega on ka see lisa kohustuslik kõigile kasumlikele ettevõtetele.
– Tulumaks.
Aastaaruande lisades avaldatakse tulevaste dividendimaksete tulumaksumõju, näidates dividendide tulumaksu summa, mis tuleks maksta, kui kogu jaotamata kasum makstakse dividendidena välja. Jällegi – kui ettevõttel on jaotamata kasum, siis peaks ka lisa olema.
– Müügitulu.
Aastaaruande lisades avaldatakse müügitulu analüüs äritegevuse ja geograafiliste piirkondade kaupa. Ja kui teie ettevõttel oli käive, järelikult oli müük, siis tuleks nõutud teave avalikustada lisades.
Lõpetuseks tahaksin pöörata ettevõtte juhtide tähelepanu majandusaasta tegevusaruande koostamisele. Selle aruande koostamise eest vastutab ettevõtte juhtkond, mitte raamatupidaja, kuigi sageli on selle koostamine raamatupidaja ülesanne. Raamatupidaja ei pruugi lihtsalt teadma, mis selles aruandes tuleks avalikustada. Sellegipoolest on raamatupidamise seaduse §-s 24 määratletud nõuded ka sellele aruandele.
Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, mis mõjutavad oluliselt finantsseisundit ja majandustegevuse hindamist, majandusaasta jooksul toimunud olulistest sündmustest ja järgmise majandusaasta eeldatavatest olulistest sündmustest.
Muuhulgas kirjeldatakse tegevusaruandes:
- peamised tegevusvaldkonnad ning kaupade ja teenuste rühmad
- aruandeaastal tehtud ja lähitulevikus kavandatud olulised investeeringud
- olulised teadus- ja arendusprojektid ja nendega seotud kulutused aruandeperioodil ja järgmistel perioodidel
- majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud sündmused, mis ei kajastu finantsaruandes, kuid võivad oluliselt mõjutada või mõjutada järgnevate majandusperioodide tulemusi.
